Nortal tegi hankel rehepappi

Maanteeamet kirjutas hanke tingimustesse, et hankel edukaks osutumisel annab hinnakomponendi arvestuses enim punkte kõigi pakkumuste keskmisest hinnast kümme protsenti allapoole jääv hind.

Mõte oli üllas, kuna see aitaks välistada teadlikult alapakkumise tegijaid ja nendega hiljem kaasnevaid probleeme. Kuid pakkumuste avamisel ilmnes hoopis uus ja üllatav probleem.

Tütred ajasid hinda üles. Nimelt tuli Nortal hankele kolme pakkumusega, peale emafirma Nortal ASi tegid pakkumuse ka tema ­Leedu ja Soome tütarfirma. Viimaste hinnapakkumus oli aga kõikide teiste omast kaks-kolm korda kõrgem.

Sellega aeti hanke keskmine hind üles ning Nortal ASi pakkumus osutuski nii hanke esimeses kui ka teises osas täpsemalt keskmise hinna all olevaks. Samas on nende hinnad ülejäänud pakkujate omadest kõrgemad.

Maanteeamet ongi praegu üsna lollis olukorras. Ühest küljest peaks Nortali hankel edukaks kuulutama, sest nad on hanketingimustes olevate valemite järgi teinud parimad pakkumised. Teisalt saavad kõik aru, et see on rehepappi tehes saadud edu ning maanteeameti kaudu peaksid maksumaksjad selle trikitamise kallimalt kinni maksma.

Maanteeametist tunnistati pressiesindaja vahendusel, et neile on praeguseks jäänud halvad valikud ning paistab, et Nortal on nad üle mänginud. Mingit otsust hanke kohta maanteeamet veel teinud ei ole.

Konkurendid nördinud. Hankel osalenud Finestmedia ASi juht Priit Penjam ütles, et Nortali konkurendid ei ole kindlasti rõõmsad, kui 6,3 miljoni euro suurust IT-hanget ei võida majanduslikult optimaalseim, vaid JOKK-skeemi kasutanud kõige kavalam pakkuja.

“Kui maanteeamet otsustab sellise pakkumisega edasi minna, andes turule signaali, et selline manipuleerimine on võimalik, oleks mõistlik rahandusministeeriumil rakendada riigihangete järelevalvemenetlust,” arvas Penjam.

Samuti hankel osalenud Net Group OÜ juhatuse liige Priit Kongo märkis, et riigihanke eesmärk on saada hinna ja kvaliteedi mõistes parim pakkumine ja praeguses olukorras on küsimus selles, kas sel kombel Nortali moodi hankes osaleda on normaalne või mitte. “Hankija võib hankelt eemaldada põhjendamatult balansist väljas oleva pakkuja,” sõnas Kongo.

Nortalist vastati järelepärimisele napi­sõnaliselt, et ettevõte ei kommenteeri käimasolevat hankeprotsessi.

Kommentaarid

Nutikusele ei saa näpuga näidata

Priit Kongo, Net Group OÜ juhatuse liige

Hanke tingimused määrab ostja. Sarnaseid olukordi mäletan ka varasemalt. Arvasin, et sellised asjad on jäänud ajalukku. Ehk kus hange on välja kuulutatud ja hankija ei ole mõelnud kõiki võimalusi läbi ning pakkujad on näidanud kavalust üles, teinud mehhanisme ning kallutanud keskmist maksumust ühes või teises suunas. Praegu võib öelda, et oli kolm erinevat firmat, kes pakkusid eri hinda. Siin on hindamise koht, kas kolm Nortali-nimelist ettevõtet tegid koostööd või mitte, seda peaks nende käest küsima. Pigem on küsimus selles, kas hankija ise on sellega rahul.

Riigihanke eesmärk on saada parimat pakkumist hinna ja kvaliteedi mõistes ja küsimus on selles, kas niimoodi osaleda hankes (nagu osales Nortal – toim) on okei või mitte. Ostja võib eemaldada pakkumisest põhjendamatult balansist väljas oleva pakkuja. See oli üle pika aja väga suur hange Eestis. Ma ei usu siin kokkumängu. Ühed nutikad leidsid koha üles ja ärimaailmas ei saa nutikusele näpuga näidata.

 

Augud reeglites

Urmas Kõlli, Datel ASi juht

Selline olukord räägib meie regulatsiooni aukudest. Ette­võte tegutseb seadusruumi piires ja regulatsioon võimaldab selliseid asju. Siin tuleb riigihangete seadus ette võtta ja sätestada, et regulatsioonid tegeleksid asja sisulise küljega, et efektidele kohta ei jääks. See pole ainuke juhus. Meie regulatsioon on auklik ja võimaldab hangetes formaalselt õigesti pakkuda erinevaid kombinatsioone, mis võivad tunduda naljakad ja ootamatud.

Ainult hind ei tohi määrav ­olla. Kui vaadata hankeid, mida avalik sektor teeb, siis hind ei tohiks olla ainuke kriteerium. Samas ei tohi riigihangete seadus anda võimalust teha jaburaid pakkumisi. Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit teeb üsna palju tööd selleks, et avaliku sektori IT-hanked läheksid arukamaks ja paremaks. Olukord on muutumas.

 

Ebareaalsed hinnad

Priit Penjam, Finestmedia ASi juht

Maanteeamet on üritanud luua hindamiskriteeriumitega uut praktikat riigihangete korraldamisel. Pakkuja on leidnud tingimustes võimaliku loogikavea, mida saab enda huvides ära kasutada. Nortali Leedu ja Soome ettevõtete maksumused ei ole reaalsed. Maanteeamet ei ole veel otsust langetanud, keda edukaks kuulutada.

Riigihangete seadus sätestab üldpõhimõtted, kus on öeldud, et hankija peab vältima konkurentsi kahjustavat huvide konflikti. Kui maanteeamet otsustab sellise pakkumisega edasi minna, andes turule signaali, et selline manipuleerimine on võimalik, oleks mõistlik rahandusministeeriumil rakendada riigihangete järelevalvemenetlust. Hange on suuremahuline ja kindlasti ei ole konkurendid rõõmsad kui JOKK-skeemiga võidab hanke kõige kavalam pakkuja. Kui JOKK see skeem on, sellele peavad hinnangu andma juristid.